Enamik inimesi teab, et hammaste regulaarne harjamine aitab ära hoida kattu, kaariest ja hambakivi. Teiseks põhjuseks hambaid pesta on hingeõhk – keegi ei taha levitada halba hingeõhku.
Paljud arvavad, et halb hingeõhk saab alguse maost, aga tegelikult see nii ei ole. Põhjused on ikka suuõõnes, kui lohaka hambapesu tulemusena jäävad toidujäätmed hammaste vahele. Mida tihemini süüakse, seda kiiremini tekivad bakterid. Hambakatt tekib toidujäätmetest ja bakteritest, kahekümne nelja tunni jooksul algab mädanemisprotsess ja tekib ebameeldiv lõhn.
Paljud inimesed ei teagi, et neil on halb hingeõhk. Omaenda lõhna tavaliselt ei tunnegi ja see on tundlik teema, mistõttu oma halva hingeõhu osas ei võetagi midagi ette.
On mitmeid olulisi tegureid
Toitumisharjumused, suuhügieen ja ka keele puhastamine mängivad suurt rolli selles, kas hingeõhk on värske või mitte.
Hammaste pesemine on kõige olulisem asi. Kui pärast lõunasööki ei ole võimalik hambaid pesta, tasub klaasi veega suud loputada. Hambaniit pääseb ka nendesse kohtadesse, kuhu hambahari ei pääse, niisiis õhtul on mõtekas kasutada enne hammaste harjamist hambaniiti. Kasutades hambaniiti pärast hammaste pesemist, võib see fluori eemaldada – on kasulikum, kui fluor püsib hammastel võimalikult kaua. Halva hingeõhu probleemi saab kindlaks teha, kasutades hambaniiti purihammaste vahel ja seejärel seda nuusutades.
Ärge keelt unustage!
Ka keel on hea kasvulava halba hingeõhku tekitavate bakterite jaoks. Halvalõhnaliste bakterite eemaldamiseks on olemas spetsiaalsed keelekraabitsad; samuti võib hambapesu käigus hambaharjaga ka keele üle käia.
Positiivne mõju on ka bakteritevastasel suuveel ja ksülitoolnärimiskummil.